Moodustati 1949.a. ( alus: NSVL Ministrite Nõukogu korraldus nr. 17-999 12. novembrist 1949) kohaliku abimajandi baasil. Sovhoosi keskuseks ehitati endise Vaivara asunduse keskus. Nii tekkis meie kaardile Sinimäe alevik.
Esimene sovhoosikontor asus Põrguhauamäe
idanõlvale ehitatud puumajas. Samas majas elas ka Sinimäe sovhoosi esimene direktor – Pavel Ignatjev, hiljem elas selles
majas Issak Mogelaineni ja Eduard
Otsingu perekond.
Hiljem koliti
sovhoosikontor Rohelisel
tn.37 asuvasse 4-korterilisse kivimajja .
Elati ajutistes barakkides. Esimesed sõjajärgsed
elumajad toodi Sinimäele Illukalt. Õiguse selleks andis Jõhvi TSN TK 17.juuli
1950.a. otsus “Kulaklike majapidamiste
hoonete määramine sovhoosidele äravedamiseks”. Sinimäe sovhoosile oli määratud
kolm maja, mis varem olid kuulunud
järgmistele omanikele:
Albert Rebin - elumaja ja kõrvalhooned , hinnatud
maksumusega 14740 rbl.,
Marta Mägi
- elumaja ja kõrvalhooned,
hinnatud maksumusega 5090 rbl.,
Marta Tehvo – elumaja ja ait, hinnatud maksumusega
6510 rbl.
Majad ehitati üles piki praegust Mäealune tänavat
(tänaseks alles Vinkleri maja)
Ka Vaivara ja Auvere sovhoos said igaüks 3 maja .
Esimesel aastal külvati 40 ha talivilja, maad oli
kokku 1017 ha, sellest haritav maa 168 ha. Majandis oli 39 töötajat. Aasta
lõpuks oli juba 56 lüpsilehma, 51 noorveist, 50 siga,51 hobust ja 4
ratastraktorit “Universal”. Need arvud on pärit 1949.a. aastaaruandest.
Järgmiste aastate põhilised näitajad toon ära
tabeli kujul viisaastakute lõikes. (Andmed on tõepärased, valitud vastavate
aastate aastaaruannetest , kahju, et ei osanud siis arhiivi säilikute numbreid
juurde lisada).
ENSV Sovhooside Ministeeriumi käskkirjaga nr.330
30.oktoobrist 1952 liidetakse Sinimäe sovhoosiga Vaivara sovhoos (rahvasuus Üleraudtee
Vaivara).
Toon siin ära üleandmis-vastuvõtukomisjoni
koosseisu, sest see nimistu annab teada majandite spetsialistide nimed:
Sinimäe
sovhoosi direktor Pavel Ignatjev
zootehnik Valentina
Pogorelova
vanemraamatupidaja Voldemar
Janter
vanemmehhaanik Ivan Rozin
agronoom Niina
Nemõtšina
laohoidja Afanassi Kalantšikajev
osakonnajuhataja Nikolai
Voronov
Vaivara
sovhoosi direktor Oskar
Aas
pearaamatupidaja Marta Laanepuu
laohoidja Eduard
Reino
loomakasvatusbrigadir Agnes
Langebraun
sepp August Triet
Akti järgi tuli Sinimäe sovhoosile üle:
36
töötajat 447,8
ha metsa
61
ha põllumaad 104,0
ha muud maad
95,1
ha kesa 21
talu
381,5 ha aasad
258,0 ha looduslikku heinamaad
31. märtsil 1953.a. annab Pavel Ignatjev Sinimäe
sovhoosi juhtimise üle uuele direktorile, kelleks määrati August Lambakahar
(08.03.1900- 23.05.1976)
Vaivara sovhoosi aktis märgitud kaadrile on juurde
lisada Sinimäe uus agronoom Hans Tamm ja põllubrigadir Ivan Poljakov, teised on
samad.
Uuel direktoril oli töö alustamiseks :
Põllumaad
379,1 ha karjamaad 511,9 ha
Muu maa
107,8 ha aasad
987,3 ha
Metsa 970,7 ha talud 24
Külvid:
rukis 50 ha, mitmeaastane hein
138,7 ha
Töölisi 77, teenistujaid 15.
Viiekümnendatel aastatel liideti Sinimäe
sovhoosiga järgmised majandid:
1956.a. Auvere sovhoos
1958.a. Külvaja kolhoos (endised Põhjala, Punane
Päite ja Kungla)
1959.a.
Lembitu kolhoos (Perjatsis)
1958.a. kanti Sinimäe sovhoos
tõuveisekasvatussovhooside nimekirja, seoses sellega ENSV Sovhooside
Ministeeriumi alluvusest ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi alluvusse.
Jõhvi arhiivis leidunud hoonete ja ehituste
ekpluatatsiooni andmise aktide põhjal koostasin Sinimäe sovhoosi ehitiste ja hoonete
nimekirja.
1954 .a. ehitati kolm monteeritavat elumaja
(Rohelise tn. nn.soomemajad,
tänaseks
kivivooderdisega
ja erastatud)
1955.a. puumaja nn. punane maja, asus Uus 6 ja
Pargi tn. majade vahekohas (lammutatud), selles majas elas sovhoosi direktor
A. Lambakahar, peazootehnik
V.Pogorelova, pearaamatupidaja L.Illimson
, sepp Sergei Matvejev, Elvi Lattu-Everd oma vanematega.
1955.a. Kahekorruseline 4-kort. kivimaja- Roheline
tn.37 Sigala, Kontorihoone (tänaseks
vallamaja), karjalaut
1957.a. Vasikalaut 200-le loomale
Elumaja
Auveres (erastatud 2004)
4-korteriline
kivimaja Roheline tn12
1958.a. 4-korteriline kivimaja Roheline 14
Sinimäe
koolimaja 280. Õpilasele, 1294,1 m2, juurdeehitus 1968.a.
1959.a. 4-korteriline kivimaja Pargi 2
Sinimäe
saun 24 kohaline, lammutati 2003
8-korteriline
elamu, Aia 1
1960.a. Kasvuhooned 1800 m2, tänaseks lammutatud,
Sinimäe
lasteaed (25 kohta), 1992.a-st raamatukogu,
Hobusetall
(40 peale) Pargimäe idanõlva alla,
8.korteriline
elamu Pargi tn. (tänaseks lammutatud),
Tehti
59 ha-l maaparandust
Ehitati 6 kv kõrgepingeliin ja alajaamad, anti üle
Rakvere Võrgurajooni bilanssi
1964.a. 24.korteriline elamu (Aia 3)
1965.a. 32-korteriline elamu (Uus 2)
Narva sovhoosi osakonnaks olemise päevil
lisandusid 1980.a. kaks 18.korterilist elumaja Uus 4 ja 6, ning Pargi 3 ja 5.
Neile lisaks suurfarm, viljakuivati, kaarhall.
Kauplus ja söökla ehitati sovhoosi poolt, aga anti
üle Jõhvi Tarbijate Kooperatiivi bilanssi, tänaseks on söökla ruumides
erakauplus ja kaupluse osa ootab kasutuselevõttu.
Siin nimekirjas ei ole kõiki objekte .Peale ülalmainitute on praegugi veel
olemas autogaraaž-töökoda, puumaja-söökla
tiigi ääres, Mäealuse kaks soomemaja, kaks soomemaja Uue tn vastas.
4.korterilisi kivimaju on olemas 7, aktide järgi ainult 4.
Ehitamist finantseeriti mitmest allikast, ühed
majandi omavahenditest, teised riiklikust kapitaalehituse eelarvest. Arvatavasti
olid ka aktid arhiveeritud eri fondis.
Sovhoosi eksisteerimise algaastail oli elamispinna
nappus nii suur, et osa karjatalitajaid elas
farmi abiruumides, näiteks
Akulina Vallik, Alviine Look, Ida Saar, August Krautmaa, Jaska Polkovnik,
nii kutsuti teda poja järgi, kes oli katselendur.
Viimane Sinimäe sovhoosi direktor Johannes
Tamm kogus mälestusi ja fotosid, et
avaldada sovhoosi ajalugu kajastav raamat, kuid tema aeg siin maapeal sai enne
raamatu kokkuseadmist täis. Olime kirjavahetuses ja täiendasin tema andmeid oma mälestustega ja
tänu J.Tamme elukaaslase austusele meie
töö vastu, saatis viimane minu poolt kogutud andmed mulle tagasi.
Avaldan siin meie poolt kokkupandud nimekirja
sovhoosi spetsialistidest ja töötajatest aastatel 1949-1971:
Sovhoosi direktorid:
Pavel
Ignatjev
August
Lambakahar
Aleksander
Vink
Johannes
Tamm
Direktori asetäitja: peaagronoom Hans Tamm
Direktori asetäitja majanduse alal – Väino
Toivokainen
Parteorganisatsiooni sekretärid: Komsomolisekretärid:
Ivan
Metus Galina
Reiskaja
Mihhail
Sarapulov Aino
Saarepuu
………..Kübar
Grigori
Renzin Ametiühingu esimehed:
Jaan
Pihlak Mihhail
Sarapulov
Ilmar
Västrik Nadežda
Peresõptšenko
Madis
Sarap Lembit
Pahla
Johannes
Kaljurand
Sekretär-masinkirjutajad:
Aleksei
Andrianov (hiljem traktorist)
Liivi
Vassiljeva (1.IV.1956-september 1956)
Valentina
Orlova (Andrejeva)
Kaadrite inspektorid: Pea- ja vanemraamatupidajad:
Helju
Merivoo Voldemar
Janter
Helmi
Lambakahar Linda
Illimson
Õie
Sarap
Komendant-pasportist: Pearaamatupidaja asetäitjad:
Juta
Niglas (Viikov) Natalie
Lille
Mihhail
Tolnõkin Antonina
Buhtalkina
Kassapidajad:
Majandusülemad:
Ludmilla Piik
Enn
Asmer Liila
Raudsoo
Isak
Mogelainen Matrjona
Pahla
Eha
Tamm
Leoniida
Arusoo
Galina
( tuli Krimmist)
Raamatupidajad:
Jevdokia
Smirnova Liivi
Vassiljeva (1957-1971)
Matilda
Visnap Hilja
Tartlan
Elsa
Sooden Agnes
Langebraun
Nikolai
Solopiitšenko Anna
Grišina
Anna
Semeikina Helle
Kallaste
Nadja
Popova Helga
Siimon
Jekaterina
Smolina Maie
Pool
Jekaterina
Andrianova Minie
Pilvar
Johanna
Virunurm
Peaökonomistid, normeerijad:
Boris
Lipkin Arvo
Härm
Ljuba
Družinina Heino
Uibo
Lidia
Novikova Mihhail
Tulupov
Noorem teenindav personal: kontori
koristajad-kütjad
Natalie
Illimson Liidia
Mogelainen
Peaagronoomid: Seemnekasvatusagronoom:
Niina
Nemõtšina Hans
Tamm
Hans
Tamm
Jaan
Sild
Köögiviljakasvatusagronoomid:
Mare
Teder (Suokas )
Vilme
Halliste (direktor A.Vinkˇi elukaaslane)
Aino
Saarepuu
Leili
Västrik
Köögiviljakasvatuse brigadirid:
Tamara
Kondrat
Ilse
Valgre
Maie
Reest
Leida
Kaber
Peazootehnikud: Zootehnik-selektsionäärid:
Valentina
Pogorelova Varvara
Päiel
Jüri
Reitov
Mallo
Uibo
Kunstliku seemenduse tehnikud:
Linda
Moormaa
Andres
Päiel
Peaveterinaararstid: Veterinaarvelskrid:
………Nedakovski Leonid
Jerjomenko
Johannes
Tamm (1954-58) Vet.
sanitarid:
Tyyne
Tammi
(1958-65) Hilda
Volmer
Siiri
Toomik 1965-1971) Aleksandra Jerjomenko
Peainsener-mehhaanikud:
Eduard
Otsing Albert
Kärgits
Anatoli
Malõhhin …………………
Madis
Matt Henn
Saul
Andrei
Rešetnjak
Ehitusinsenerid:
Töödejuhatajad:
Pavel
Sedov Kalju
Rautso
Ivar
Veiram Andres
Päiel
Rein
Raudsoo Valter
Roosfeld
Metsaülemad:
Metsavahid:
……..Vaher
……………... Juhan
Tark
Valve
Tropp
Milvi
Rebbase (raamatupidaja) Aigar
Vallisaar Raivo
Vallisaar
Peeter
Viilup
Sovhoosi metsatehnik:
Jaan
Kallaste
Sovhoosi osakondade juhatajad:
Keskuse
osakond - Ivan Poljakov
Evald
Liitmäe
Vaivara osakond -
Karl Narrits
Auvere
osakond - Albert Kuusmaa
Aleksander
Ilves
Külvaja
osakond - Jaan Sild
Põllundusbrigadirid:
Keskuse
osakond - Ivan Poljakov
Laine
Saarma
Illar
Orav
Rein
Moormaa
Aleksander
Netsel
Vaivara
osakond - Tatjana Grišina
Auvere
osakond - Roman Raudvere
Külvaja
osakond - Arend Puu
Loomakasvatusbrigadirid:
Keskuse
osakond lüpsikarjabrigaad Liidia
Mäll (Vallimäe) Helmi Müürsepp
noorkarjabrigaad Helmi Poljakova Aime Tamm
sigalabrigaad Johannes
Tartes
Jüri
Vau
Vaivara
osakond lüpsikarjabrigaad Mart Vender
Lehte
Pihlak
Auvere
osakond lüpsikarjabrigaad Marta
Maalma (Simpson)
Ludmilla
Kuusmaa
sigalabrigaad Ivan Poljakov
Külvaja
osakond lüpsikarjabrigaad Helve Saul
Aino
Süda
Sigalabrigaad ……………………..
Laopidajad:
Keskuse
osakond keskladu Afanassi Kalantšakajev
Eduard
Reino
Aleksander
Säkki
tagavaraosade
ladu Semjon Säkki
kütte- ja määrde- ………Kängsepp
ainete
ladu Klara Kolatsk
Leonida
Arusoo (Kärgits)
Laine
Poljakova
Leie
Saul Külvajas
Loomasöödalaod Aleksei
Skorobogatov
Johannes
Vau
Jekaterina
Pozdnjakova
Pauk,
Jakob (Vaivara)
Ivan
Tattari
Peaenergeetikud: -
Elektrikud:
Kaljo
Volmer
Leonard
Kolatsk
Tehnikaremonditöökoda:
Juhataja Nikolai Ivanainen
Automehhaanik Boris Prohhorov
Oskar
Papagoi
Enn
Saul
Autoelektrik Viktor Brutsõn
Lembit
Pahla
Treialid Eduard Otsing
Semjon
Säkki
Sepad Karla Koor
Sergei
Matvejev
Vladimir
Kodeikin
Aleksander
Vassiljev
Ivan
Ponomarenko Auveres
Evald
Kanask Vaivaras
Valentin
Velba Külvajas
Keevitajad: Leonard Look
Autoremondilukksepp …..Kuvajev
Tehnilise
hoolde meister Vjätšeslav Šišov
Farmimehhaanik Olev Meldre
Sovhoosi töölised:
Keskuse
osakond:
Põllutöölised
Jekaterina
Mogelainen Aleksander
Mustonen
Aksenja
Astahhova Anna
Koltõgina
Julia
Volontševitš Nadežda
Kurakulova
Amalie
Hein Jelizaveta
Saar
Domna
Kodeikina (Deli) Jekaterina Lukina
Olga
Ivanova Ivan
Väise Johannes
Attik Emmi
Tagapere (Lattu)
Nikolai
Smirnov Zoja
Mõšelova
Leonard
Mesi Galina
Averina
Jevgenia
Subotkievitš
Köögiviljakasvatajad
Jekaterina
Look Elviira
Hokkonen
Eesi
Toots Elsa
Salmus
Alma
Vinkler Pelageja
Svetlorussova
Konstantin
Strutško Maria
Strutško
Jekaterina
Smirnova Zinaida
Lints
Niina
Kotšemasova Silja-Jelizaveta
Vangonen
Jekaterina
Deli
Seakasvatusbrigaadi
töölised:
Amalie
Mogelainen Maria
Sjügijainen
Hilma
Suokas Maria
Dolgova
Serafima
Malova Natalie
Martšenko
Alviine
Look Natalie
Ozerova
Maria
Dmitrieva Aurelie
Külaots
Vassili
Beznossenko
Lüpsjad:
Ludmilla
Look Helga
Siimon
Jaan Veiert Meeri Metsatalu
Jelena
Nikolajenko Anna
Knõšenko
Jelena
Pavljuštšik Rosette
Vähk
Frieda
Mesi Leida
Aia
Imbi
Tammi Aino
Toom
Olga
Mustonen Kalju
Toom
Ludmilla
Gedz Saima
Väära
Liila
Kiisk Maria
Jakovleva
Jekaterina
Kubri Leida
Sumnikova
Valentina
Tšagina Liisa
Izotova
Linda
Skorobogatova Agnes
Stasjutšonok
Eva
Tammi A.
Trojanovskaja
Olga
Puronen Zoja
Vassiljeva
Aino
Viholainen Anna
Beznossenko
Niina
Ivanova
Laudamehed,
karjused:
Ivan
Nippolainen Nikolai
Pozdnjakov
Jossif
Gedz Nikolai
Pavljuštšik
Danel
Illimson Juhan
Mogelainen
Jegor
Sevrikov
Vasikatalitajad:
Maria
Tamm (Lambakahar) Alviine
Lehter
Tallimehed:
Leo
Schmidt Aleksander
Mustonen
Ivan
(Jaan)Saar
Laborandid:
Leida
Aru
Vaivara osakond
Lüpsjad:
Linda
Mikk Armilde
Kraavik
Jadviga
Kisselevitš Tatjana
Hudjakova
Aleksandra
Tšikova Olga Punder
Laudamehed,
karjased:
Pjotr
Hudjakov Nikolai
Antonenko
Pjotr
Tšikov
Põllutöölised:
Ella
Viita Linda
Siren
Maria
Gutman Aleksandra
Tjuritševa
Rosiine
Mesi(Uustalu)
Auvere osakond
Lüpsjad, karjatalitajad:
Niina
Jõgi Natalie
Ivanenko
Olga
šilova Maria
Mänd
Aino
Pokkinen Tatjana
Karasjova
Angelina
Karandašova
Laudamehed, karjased:
Mihhail
Šilov Vladimir
Pavlov
Konstantin
Kuznetsov Pjotr
Protasov
Vasikatalitajad:
Ludmilla
Ponomarenko Anna
Kuznetsova
Seatalitajad:
Zinaida
Fjodorova Jevgenia
Baumina
Eleonora
Karlovitš
Põllutöölised:
Maria
Volkova Fjodor
Kulešov
A.
Hokkonen S.Karandašov
Nikolai
Vorobjov Mihhail
Orlov
Gavril
Orlov
Külvaja osakond
Lüpsjad-karjatalitajad:
Ella
Rajasaar Elsa
Rant
Hilda
Saul Malle
Melts
Helene
Murulaid Olga Orponen
Laudamehed, karjakud:
Juhan
Ernest
Sovhoosi ehitusbrigaadi töölised:
Aleksei
Kitsemägi Sulev
Aia
Vladimir
Malov Aleksei
Fjodorov
Arvi
Aljula Ilmar
Kallas
Herbert
Timuska Arnold Tolli
Andrei
Vangonen Voldemar
Vilhein
Ivan
Vassiljev Isak
Mogelainen
Valter
Roosfeld Voldemar
Look
Kalev
Kalda Moisei
Puronen
Paul
Lippo Johannes
Jõgisoo
Aleksander
Pilvar Peeter
Tihomirov
Aleksander
Lehter Aleksander
Sjügijainen Heinrich
Alteberg(mesinik) Gustav
Vinkler
Rudolf
Illimson Anatoli
Tšagin
Elamu-kommunaaltöötajad:
Katlakütjad
Kalju
Sermat Lembit
Nigul
Aleksei
Skorobogatov Antonina
Žegalova
Saunakütjad
Valve
Kalda Õie
Kallaste Mehhanisaatorid:
Autojuhid:
Richard
Kangur Arnold
Kutsar
Johannes
Kaljurand Olev
Siren
Viktor
Vassiljev Viktor
Nippolainen
Kalev
Uustalu Peeter
Siren
Oskar
Papagoi Leo
Kärgets
Anatoli
Poljakov Anatoli
Pumalainen
Jüri
Jõgisoo Filip
Soitu
Pavel
Pastjev Elmar
Vinkler
Viktor
Sjügijainen Ivan
(Juhan) Saar
Eduard
Strutško Ivan
Andrejev
Valeri
Kondrat Pjotr
Poljakov
Aleksander
Kotšemasov Märt Kaasik
Traktoristid:
Kalju
Kalda Ivan
Ivanov
Viktor
Stasjutšonok Lembit
Pahla
Heino
Libene Aleksei
Andrianov
Viktor
Rättel Nikolai
Viholainen
Aleksander
Susi Evert
Hokkonen
Eero
Puronen Arvi
Tolli
Eduard
Vilman Eduard
Tamm (Külvaja)
Liidia
Korb (Auvere) Alesander
Korb (Auvere)
Juhan
Suimets (Vaivara) Jevgeni
Külaots
Kalju
Abel Raivo
Vallisaar
Eduard
Suokas Grigori
Averin
Kalju
Kaev (Külvaja) Viktor
Konnov
Eero
Puronen
Järgmised Sinimäe sovhoosi töötajad pälvisid
autasu:
Aurelie Külaots - Sotsialistliku töö kangelane +Tööpunalipu
ja Lenini orden ja Kuldtäht (väljateenitud Udeva
sovhoosis)
Helga Siimon - Lenini orden
Amalie Mogelainen –
orden “Töövapruse eest”
Elviira Hokkonen - NSVL Rahvamajanduse
saavutuste Näituse pronksmedal
Jekaterina Look - sama autasu
Jekaterina Mogelainen – medal Eeskujuliku töö eest, Töövapruse eest
Johannes Tamm - orden “Austuse märk”
Medaliga 100 aastat V.I. Lenini sünnist autasustati 31 inimest,( nimekiri
arhiivis)
Liivi Vassiljeva
50 aasta tagused meenutused
kogutud alates 1987.a. välja trükitud august 2006
Mälestusi Sinimäe sovhoosi
päevilt
Laagna. Seal ei ole tänaseks pea-aegu mitte midagi säilinud. Ometi
olid seal farmid, kauplused, klubid,
koolid ja elumajad.
Sinimäe sovhoosi liitmise järel Narva sovhoosiga ( veebruar 1971) algas ka
selle keskuse kultuurielu allakäik. Sinimäelt lahkusid eestikeelsed ja -meelsed
spetsialistid, sest Narva sovhoosis neid ei vajatud. Paari aasta pärast
suleti ka
Eesti kool.
Sinimäelt viidi uude keskusse kõik parem ja hinnalisem.
1969.a. tähistas Sinimäe sovhoos majandi 20.juubelit. Juubeliks remonditi
kontorihoone. Telliti ilusad lakitud vineerist ja mõnusate käepidemetega uksed.
Need uksed olid esimesed asjad, mis ühendamise järel maha võeti ja
Olginosse
viidi, kahjuks nad ei sobinud
sealsele kontorihoonele ja nad
jõudsid Sini-
mäele tagasi. Ustele järgnesid kirjutuslauad, kalkulaatorid.
Tegelikult oli ka väike ninanips saamahimulistele:
Sovhoos ostis Sillamäe ülemustelt kasutatud musta limusiini, vist ZIM oli
selle mark, unistuste auto
1970-ndatel. Meie direktoril õnnestus see auto,
mõni päev enne sovhoosi üleandmist, omale osta. Põllumajandusvalitsus
andis selleks loa ja see auto oli nagu lohutustasu ametita jäänud mehele.
Oi, kui pikaks venisid Narva
ülemuste näod, kui avastasid, et autot ei olegi
üleandmisaktis.
Ühendamise tagajärjel vahetas elanikkonda ka “Estonskaja ulitsa”( nii
nimeta-
vad venelased tänaseni individuaalmajade rajooni), sest seal elanud eesti
perekonnad lahkusid(Nuude, Volmer, Kärgits ja nende juures korteris
olnud
kooliõpetajad), kuna eesti
spetsialiste ei vajatud, eestikeelsed klassi-
komplektid suleti ja lasteaed
venestus. Nimetatud tegurid mõjutasid paar-
kümmend aastat, eesti noorte tagasitulekut oma kodukohta.
Need 20 aastat oli tõeline kohaliku eestlase ahistamise periood:
Puudus eesti kool, lasteaed, kultuuriüritused olid kõik
vene keeles, asjaajamine ametiasutustes oli venekeelne, eriti raske oli siinse-
tel vanaemadel-isadel, neilt võeti ära rõõm oma lapselapsi hoida ja
hellitada,
sest lapsed ei tulnud pärast
õpinguid Sinimäele tagasi, siin ei olnud
neile
tööd.
1970.a. töötulemused lubasid esimest korda, kogu tegevusaja jooksul, maksta
töölistele preemiat. Tehti ilusaid plaane tulevikuks, aga saatus tahtis
teisiti,
just nii nagu juhtus.
Sinimäe, kui läbisõiduhoov
Väga suur osa 1960-70-ndatel Venemaalt Kirde-Eestisse tulnuist on Sinimäelt läbi käinud. Sinimäe sovhoos oli nagu läbisõiduhoov või hüppelaud.
Majandis oli pidevalt puudus lüpsjatest ja
karjakutest. Seda teati Sillamäel ja kasutati ära oma sõprade ja sugulaste
Eestisse toomisel farmitööliste nime all, sest nendele ametimeestele-, naistele
andis sovhoos kutse “propuski”, mille alusel väljastati piiritsooni elamisluba. Ilma selle
dokumendita piiritsooni keegi sissekirjutust ei saanud. Farmitööliseks ei
jäädud kauaks, mõni ei saanud lüpsjaametitki selgeks, sest sugulased olid Sillamäel
juba prestiižikama koha valmis vaadanud. Sillamäel oli oma hüppelaud –
tänavapühkija-kojamees. See amet andis kohe esialgse elamispinna. Sealt aga
hüpati oma erialale, hüppajate seas oli meedikuid, raamatu-
pidajaid, insenere, ühe sõnaga mitmesuguste
erialade spetsialiste .
Sellise kaadriga tuli toota kvaliteetset piima,
tõsta väljalüpsi, saada suuremat juurdekasvu. Tublid olid tolleaegsed
karjabrigadirid, kes oskasid ka selle kaadriga vee peale jääda. Arvan, et
püsikaadri, tõsiste tööinimeste arvel. Püsikaadri hulgas oli väga palju
ingerisoomlasi, kes on väga visad ja töökad inimesed. Omaaegne Sinimäe sovhoosi
seafarm püsis selle rahva esindajate ennastsalgava töö najal.
Üks väike vahejuhtum
Tuli kord üks vene pereema kusagilt Kesk-Eestist
Sinimäele maad kuulama, sest nende elukohas ei olevat kooli, aga lapsed vaja
sügisel kooli saata. Aga Sinimäel ei olnud ega ole ka praegu keskkooli. Kiideti
siis meie osakonnajuhatajale, et kus Venemaal on ikka hea, igas külas ka
keskkool olemas. Meie mees ei olnud ei pika mõtlemisega ega ka
suu peale kukkunud ja vastas kohe: “Kallid inimesed, kui olete nii pika
maa (Paide või Põlvamaalt) siia ära tulnud, siis sõitke veel 20 km edasi, üle
Narva jõe, sealt leiate kõik, mis teile vaja: sobiva töö, algkoolid ja keskkoolid.
Ei küsitud enam ei tööd, ei leiba ega haridust.
Kahtlen, kas nad ikka võtsid soovitust kuulda ja jätkasid teekonda üle Narva
jõe, vist pöörasid sisemaa poole tagasi.
Liivi Vassiljeva
1997